esmaspäev, 20. mai 2019

Marek ja vedrud


Viimati sai kirjutatud vist tugitoolide lahtivõtmisest ning jõudsime lahkamisega puitraami ja vedrusüsteemini. Mul õnnestus Mauriga kaubale saada ning sain loa ühe põhja vedrusüsteem uuesti teise põhja järgi üles laduda.
Seni olime tugitoolid ära kaapinud ja polsterduse eemaldanud. Lisaks lihvisime lihvpaberiga (240-sega) toolid ära ja need jäävad nüüd viimistlust ootama (peits ja lakk), et siis uued kangad peale saada. 

Mõned pildid toolidest peale lihvimist:







Alustan siis algusest - kõigepealt lõi Jumal taeva ... 

(olgu, olgu, vana nali 😉)


Kuna vanal vedrustusel olid osad sidumisnöörid katki ning tugevast jämedast traadist raam oli katki ja korra juba parandatud, kuid ka see parandatud raam oli taas samast kohast järgi andnud, seega avanes minul võimalus seda olukorda loodetavasti parandada.


Põhjaraam paljalt, millele paigutan vedrud lahtiselt, et näha, kuhu panna sadulavööd. 
Väike märkus veel põhjaraamile - raami tegijal oli vist puiduvalik kehva, kuna okstega materjal on kasutusse võetud. 


Sadulavööd paigas, vööde otsad on keeratud 3-e korra ning siis kinni naelutatud.


Vedrud paika ja raami külge kinni järgmiselt -


Sadulavöö külge vedrusid ei õmmelda, vaid kinnitatakse vasktraadist klambritega, mille kinnipigistamiseks on spetsiaalsed tangid


Klammerdatud vedrud sadulavööl


Puitkarkassi külge sai vedrud kinnitatud "sinklitega" võimalusel neljast küljest


Vedrude alumise ringi vahele panin 3-e korra keeratud dzuut kanga ning naelutasin selle raami külge. Naelutamine magnetotsaga haamriga vedrude vahel on väga mugav, naelad püsivad haamri küljes ning saab ühe käeba nealutada. Kanga mõte on selles, et juhul, kui vedrud peaksid lõpuni kokku vajutatama, siis nad ei tee häält, kui ringid omavahel peaksid kokku puutuma. 


Nüüd, enne kui hakata raami äärde naelu sidumisnööri kinnitamiseks lööma, tugevdame raami puiduliimiga, valades liimi raamile ning nühkides vanad naelaaugud ja praod liimi täis. Jätan natukeseks kuivama ja saan jätkata. Esimesena seon pikiread, jättes välise ringi sisekülgedele ja keskmistele vedrudele üleviskega sõlmed, mis võimaldavad hiljem vedrusid vajadusel liigutada.

 
Üleviske sõlm vasakul all, ja otse keskel on poolsõlm. Poolsõlmega fikseerin vedru need osad, mis peaksid jääma paigale, kuid neid on vajadusel võimalik veel liigutada.


Seasõraga fikseerin varasemalt liikuma jäänud vedrud teise ringiga, sidudes seasõra üleviske kõrvale/üle. Põhimõte peaks olema selline, et vedrude kõrgust ja asendit fikseerivad nööride liinid on kõik duubeldatud, nagu pildil näha e. nöörid jooksevad paralleelselt


Vedrude ülemise välise ääre külge paigaldasin põlve otsas jämedast traadist istmeraami järgi väänatud raami spetsiaalselt vedrude klammerdamiseks mõeldud klambritega, millised tuli kokku pigistada vastavate ümmarguste tangidega. Väga mugav ja kiire viis.


Vedrude kinnitamise klambrid ja nende kokku pigistamise tangid.


Sidumise tulemus sai minu enda hinnangul päris hea ning igati sarnane teisele originaalile, kuid ...

   
Mauri tuvastas põhjalikumal uurimisel "väikese" vea, nimelt toolipõhja esikülg ülemine äär peaks ulatuma puitraamist vähemalt 1 cm võrra väljapoole (vasakpoolne pilt), kuid minu seotu oli vastupidiselt 1 cm seespool puitraami äärt (parempoolne pilt). Kuna sellisele põhjale ei saa kanti korrektselt kinnitada, siis sain ülesande eest tahapoole minevad nöörid esimesest küljest lahti võtta ning võimalusel vedrude esioda ümber siduda. 

Tegelikkuses osutus ümbertegemine sedavõrd keerukaks, et olin sunnitud kogu seotud vedrustuse lahti pookima ja sain vedrupõhja uuesti algusest peale siduda. Peris kena öppetund ja terve tööpäeva jagu lisapraktikat!

Siin siis uus algus ...


... ja teistmoodi töövõtted. Metallklambrid tuli asendada peenema õmblemisnööriga ning sellega sai traatraam vedrude külge jadamisi sidudes kinnitatud.


Vana originaal ja uuesti seotud istmepõhjad kõrvuti.


Seekord sai esikülg parem.


Väike vinkki veel - vedrude kõrgust sidumisel on kõige parem mõõta metalljoonlauaga, see mahub igale poole vahele ja on jäik, seega hea mõõta, annab õige tulemuse.

ja veel üks vinkki - sõlmed, millised lõpetavad nööri otsi, tehakse puiduliimiga kokku/sõlmele tilgutatakse liimi, et otsad punuma ei paneks.


Kogu sidumistöö läheb taas juteriidest teki alla, teki ääred väljapoole topelt keeratud ja klambritega kinni lastud.


Vedrud pealt  ja kandi raam samuti läbi õmmeldud ning jääb ootama järgmist tööpäeva järgmiste kihtide lisamiseks.


Meile saadeti mõned küsimused 😉: 

1. Kas klambritega vedrusid kinnitades jäävad vedrud sama pingule, kui õmmeldes, et keerutada ei saa?
Eks see sõltu sellest, kui tugevalt klamber kinni pigistada. Tugevalt pigistades võttis vedru päris kinni küll. Kuidas see ajale vastu paneb, ei oska kahjuks öelda.

2. Kas vöösid naelutades tegid samamoodi nagu koolis, et esmalt naelutasid ühe kihi, keerasid kolme korra ja naelutasid pealt uuesti?
Just, samamoodi nagu koolis

3. Millega vöösid pingutasid?
Mina pingutasin kammi kujulise väikse sadulavöö pingutiga, kuid kohapeal on ka pika varrega pingutid.

4. See liimiga tugevdamine on huvitav tehnika. Et ei mingit ühekaupa naelaaukude täitmist? Rääkisin sel teemal täna meistritega ja mulle selgitati, et põhimõtteliselt on nad teadlikud ka puupunnidega täitmisest ning aegajalt, küll harva, kuid siiski, teevad nad ka nii, kuid tavaklient ei nõua muud, kuid oma soovide täitmist e. uue polstri, täidise või vedrude panekut ning üldjuhul on klient hinnatundlik, seega tunnitasu maksmine naelaaukude täitmise eest ei ole majanduslikult vajalik.
Liimiga aukude ja pragude täitmine võetakse ette siis, kui raami konstruktsioon on nõrgestatud kas korduvast kanga vahetamisest või muudest mehhaanilistest vigastustest ning vajadusel saab samaaegslt pitskruvidega ka nt tappe liimida jms. Kui liim ära kuivab, siis on see läbipaistev ja ei jää enam silma.














pühapäev, 19. mai 2019

Tagasi minevikku vol 2 ja järjekordne TREDU külastamine

Rihmadele klambrite kinnitamine


Simo on tegelenud ühe kummalise tooli taastamisega, tegemist on toruraamil kott-tooliga, millel oli raami ümber olnud kott katki istutud ...
Lahendusena kangaosa tugevdamiseks otsustas Simo puurida metallraami sisse avad, kuhu kinnitada tugirihmad kottpõhja toeks ja ka osaliselt seljatoeks. Rihmad kinnitatakse pildil olevate konksudega. Rihmad ise on väga kavalast materjalist - kummirihmad, mille sees on riidest karkass. Kinnituskonks pannakse läbi kahekorra keeratud rihma ning murdekohale pigistatakse hülsina C-tähe kujuline metallist "toru" kruustangide vahel. Rihmadele metallkinnituste paigaldamine oli meie kätetöö. Jällegi midagi uut 😊

Kinnituskonksud veel eraldi osadena karbis

Kahekorra keeratud rihma otsa kinnitatud konksud

Konksud tugiraamil sinna tulevat kangast kotti toetamas

Raamatukogu toolid vol. 2

Jätkates sealt, kuhu eelmine kord pooleli jäime ...
Toolipõhjadele sai uus poroloonikiht peale liimitud.

Porolooni saab klient soovi korral valida alljärgnevate tabelite abil, kus on kirjas porolooni omadustena nt. selle paksus, tihedus, koostis ja kasutusotstarve.


Antud tabeli abil on võimalik valida porolooni kasutuskoha ja soovitud pehmuse järgi

Selline tabel on porolooni valiku juhendajaks 

Porolooni lõikamise saed (väga head, päris kallid, kuid arvestades nende pikka iga, siis oleks kasulik osta). Pildil vasakpoolne suruõhuga toimiv ning parempoolne elektriline. Saelehe otsas olev tald on eemaldatav. 

Porolooni valik on muljetavaldav, 3x nii palju on teises seinas.

Liimitud istmepõhjad, mis ootavad mõõtusaagimist



Kanga lõikamine


 
Kangast lõikasime õmblemise nurgas lõikamislaual.




Kangale lõigete märkimiseks on tehtud lõike paigalhoidmiseks sellised raskused (neid on väga mitmes suuruses), mis on väga mugavad kasutada. Kuna need on piisavalt rasked, siis võib töötegemise vahelduseks neid kasutada hantlitena ning jõu ja ilunumbreid teha 💪😊


Kanga lõikamise operaator Marek😜
Märgitud lõigete väljalõikamine kääridega, kuna tükke on arvuliselt vähe. Suurema koguse korral on ka mingi "tööstuslik" lahendus olemas.



Konkreetselt nende toolide põhjakangas oli valmistatud nii, et ääred olid overdatud ja overdatud ääre sisse oli overdamisega samaaegselt vaja õmmelda nöör, mida tuli kanga pingutamiseks pressi all "kiristada" ehk pingule tõmmata nii palju, et kanga nurgad saaks kenad ja sinna ei tekiks pakse volte.

Poroloonikihi kokku pressimine suruõhu pressiga, mille tulemusena poroloon saab ühtlaselt kokku pressitud kogu toolipõhja ulatses ning kanga kinni klammerdamisel jääb tulemus hea ja ühtlane.

selliste "pehmete" nurkade saamiseks nööriga kanga pingutamise "süsteem"

Selline on toolipõhja ootel istmepõhja kangas.


Karini tutvumine torpeedo-overlokkmasinaga

Tegime Maurile ettepaneku, et ma võiksin proovida selle töö ise teha, aga see kujunes keerulisemaks, kui olin arvanud, sest.... 
Olen kodus ja koolis overlokiga õmmelnud - pole nagu probleemi olnud, kuid see masin.... see oli selline torpeedo, et mul kulus kogu hommikupoolik, et sirge ääristamisegagi hakkama saada.  Selline masina kiirus ja soomlaste uneleajav aeglus ei klapi kuidagi omavahel kokku 😵😶😵 Oi Herra, oi Herra!!! "Harjutasin" ära vähemalt 2m kangast, millest jäi järele selline hunnik õmblust 😂



Kuna ma aga jonni ei jätnud, siis lõunaks oli mul ümarate äärte overdamine enamvähem selge, 

aga siis tuli järgmine takistus - overdamine koos nööriga😀😀😀 ja sellega läks nii, et kord overdasin nööri õmbluse külge kinni, kord jälle lõikasin läbi. Aru ma ei saa, kas seda kiirust masinal vähemaks ei saa võtta? Tõenäoliselt oleks ma seda jõuludeni harjutanud, kui Mauri poleks tulnud. Niisiis tegi ta selle töö ise ära.



Kanga klammerdamine toolipõhja külge lõppes pingutusnööri fikseerimisega sik-sakiliselt, et nöör ei hakkaks lahti libisema (nööri liikumine murti lihtsalt ära).


 

Valmis põhi toolile kinnitatuna


Sellist liimi või poltide lukku kasutatakse poltide fikseerimiseks. Antud juhul on tegemist pehme lukuga, mida saab natuke suurema jõu rakendamisel lahti keerata (ühe põhja ümbertegemisel sai ka ära proovitud), kuid pidi olema ka tugevam liim, mida pärast enam lahti ei saagi.


Taaskord külastasime Pekka kutsel TREDU kooli

Meile tehti kohaliku kooli territooriumil väike 2,5 tunnine ekskursioon ning meie ekskursioonigrupiga (Karin ja Marek koos Pekka) ühines ka meiesarnane (aga palju, palju noorem😊 rahvusvaheline tudeng Hispaaniast koos tema kohaliku mentoriga ...




Kool asetseb 7 ha suurusel maatükil ning koolis õpetatakse peaaegu et kõike autojuhist disaini ja pagarini. Käisime suhteliselt kiirel tempol läbi erinevad õppekorpused, millised olid nummerdatud tähestikuliselt A-st kuni S-ini (võibolla oli neid veel, kuid meie Kariniga suutsime kõige viimase tähena fikseerida just S-i).

Puiduosa viimistlusruum ja laki- ning värvikamber





Puiduõpilaste pooltoodang viimistlust ootamas




mõned lihvpingid

Maalrite õppekuubikud reas, iga kuubik sisaldas 2-e akent ja ust, millede ümbruste viimistlemist sai kuubikus harjutada. 

Kuubikutes pandi kipsplaati, pahteldati, värviti, paigaldati seineksit, tapeeti jms.


Koolil olid oma metallisulatusahjud ja metalli tootmise klass. Väga võimas!!


Metalli valuvormide tegemine ja kasutamine


Ehete valmistajate ja kullasseppade klass tunnis, õpilased jootsid prosse


kullassepa alasid ja töövahendid


Metalli töötlemise klass - freesid ...


... treipingid, keevitusklass ...

Ühest trepikojast leidis Marek vana sõbra portree 😉



Kujundajad ja disainerid õppisid selliste arvutite taga (hetkel olid nad vahetunnil).







kujundati promomaterjale ja voldikuid mõne ürituse tarvis või tehti raamatu kujundust või ...

Koolis oli ka korralik raamatutrükikoda, millega oma õpilaste töid trükiti. Lisaks raamatutele ja flaieritele trükiti ka nt märke, T-särke jms.


Kooli puhkenurgas ja raamatukogus jäi Karinile näppu selline ajakiri.

Raamatukogus jäi meile silma ka kaks 3D printerit, millega õpilased said printida enda sisestatud objekte.


Vahepeal käisima vaatamas bussi- ja veoauto juhtide õpperuume, kus oli terve vastav autopark;

laomajandust ja logistikat õpetati kooli omas suures laos, kus õpilased kimasid ringi erinevate laotõstukitega ning üritasid virnastada mitmesugust materjali;

energeetika osas koostati erinevaid elektriskeeme, pandi kokku elektrikappe, tegeleti nii kõrgepinge kui madalpingega;

koolis oli ka oma robootikaõpe;

keemia osas toodeti erinevaid plaste ja kumme ning valati nt torude tihendeid, torupõlvi, veoauto porilapakaid jne.;

Koolis olid ka autoremondi lukksepad, plekksepad, keretööde tegijad, maalrid, elektrikud ning töös oli näha nt kooli kaubikut, õpilase tsiklit, vana uunikust Datsunit jms;

Oli ka veel mingi loodushariduse õpe (bioloogid?);

Koolil olid oma kondiitrid, kelle kondiitrite võistluste võistlustööd ootasid väljapanemist.

ja pagarid (pildid).

Koolis õpetati veel raamatupidamist;

võõrkeeli;

ajakirjandust;
...


... kuid kuna meie olime väga "lärmakad" ekskursandid, siis me neid segama ei läinud 😉

Kõik ei jäänud lihtsalt meelde, kuid meile jäi mulje, et põhimõtteliselt sai selles koolis õppida kõike peale panganduse ja meditsiini.



PS.
Kuna kodumaal pole me üheski ametikoolis ekskursioonil käinud siis seetõttu ei oska me ka võrdlusi välja tuua.