laupäev, 29. juuni 2019

Kuidas Karinist sai maailmameister harutamises


Järgmisel päeval, kui mul oli jälle väike Mauri-ootamise paus, mõtlesin katsetada, kuidas mingi suvaline neljakandiline padi teha ja padjale lukku õmmelda. Kauplesin Simolt jällegi kangajäägid ja "silma järgi" lõikasin vajalikud detailid välja.
Lukk oleks võinud olla kaetud otsatükiga, aga sel hetkel ma ei osanud veel seda õmmelda 😏 




Mauri tuli, vaatas, mudis ja silus seda patja ja uuris, et kas poroloon padja sees on katki. Mina ei saanud küll aru, et miskit seal sees katki oleks. Kuna ma olin kasutanud suvalist poroloonijääki, siis polnud ka 100% kindel - võtsime porolooni uuesti koti seest välja ja selgus, et poroloonil oli ühest kohast paari sentimeetrine tükike imeõhukeselt rebenenud.
Selle peale Mauri ütles pühalikult, et kui meister ei näe silmadega, siis tunneb sõrmedega... 
Mulle meenus selle peale koheselt "Printsess herneteral" 😄, aga tegelikult on selles Mauri ütlemises iva sees😉 

Ehkki selline õmblemiskatsetus oli mul esmakordne, oli mestari tulemusega rahul ning sellest jällegi piisas , et ta mulle taaskord uue ülesande usaldas.

Ühel hetkel toodi mulle tool, millele (ja lisaks tema kolmele kaaslasele) pidin välja mõtlema pehme seljatoe- ja istmekatte.

Selle hookus-pookuse kallal nägin ma omajagu vaeva -õppisin palju, sain väga palju õmmelda, katsetada erinevaid variante, vaielda Mauriga ja VÄGA palju harutada ja veelkord harutada 😅😂 nutma ei hakanud, tuju oli jätkuvalt hea, võib-olla oli töökojas veidi vaiksem, kui tavaliselt 😊😊😊

Tool ise oli plastist selja ja põhjaga, selline kipakas, aga istumiseks tegelikult päris mugav.


Midagi liimiga seljatoe külge ei kleepinud. Seljatoe esiosale kinnitasin porolooni ülevalt servast kahepoose teibiga. 
Porolooni sobivaks lõikamine oli lihtne. Esiosale kasutasin õhemat, tagumisele paksemat porolooni.
Et kangast õmmeldud "koti" kergemini saaks peale tõmmata, siis katsin porolooni õhukese vaheriidega.



Kangast katte väja mõtlemine oli juba keerulisem. Oi kui palju kangajääke sai ära lõigatud ja katsetatud enne, kui sobiv lõige valmis 😉




Põhja ja seljaosa detailid



Esiosa alumine serv on kinnitatud tagumise osa külge takjapaelaga


 Tulemus sai selline



Lõpuks sain ka toolipõhja lõike valmis nii, et Maurile sobis. Kuna ta soovis, et istmepõhi "nakkuks" plastikpõhjaga, siis istmekatte alumisele poolele õmblesin õhukese kummise kanga. Alumistele osadele sai jällegi ka takjapaelest kinnitus, et pehmenduseks olevat porolooni paigaldada.



Toolipõhja tegemine põhjustas väikest vaidlust Mauriga kuna ma ise oleksin teinud veidi teistmoodi (ka Simo oli minuga samal meelel), aga lõppude lõpuks, meistritega ei vaielda 😉 ja tegin ikkagi nii nagu Mauri õigemaks pidas.







Kinnitusdetailidena jällegi takjapaelad. Mina ise (ja Simo ka 😊) oleksin õmmelnud kinnitused natuke teise koha peale, aga Mauri soov oli selline



 Siin siis tool enne ja pärast - tiimitöö tulemus.
Sellel "enne" variandil olen enne pildistamist seljaosa peale juba õhukese porolooni jõudnud  paigaldada



Mauri: "Harutamine on kõige parem õpetaja " 



















reede, 28. juuni 2019

Karin saab sõbraks õmblusmasinatega






Kui kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et mingil hetkel õnnestus Marekil Maurile suur auk pähe rääkida ja Marek sai loa 120-aastasel vanuril vedrud välja vahetada 😜

Kuna vanad tuttavad raamatukogutoolide karkassid seisid paljalt seina ääres, siis uurisime, et mina võiksin ehk põhjakatted kangast välja lõigata.... mille peale Mauri kostis konkreetselt:"Ei, ei, Kaarin neid ei lõika (loe laulvalt)" ja tõi mulle hoopis soomlaste lemmikud arteki toolid ning palus põhjad raami küljest eemaldada, nummerdada ja klammerdatud kattekangad eemaldada.

Töö sai üsna ruttu tehtud ja jäin ootama Mauri tagasitulekut myymäläst. Ootasin mõnda aega, aga arvestades seda, et kliente käib tal iga päev omajagu, siis võib kuni tööpäeva lõpuni niiviisi jalgu kõlgutada...
Vaatsin veidi ringi ja otsustasin midagi õmmelda ning Mauri über-kiirete masinatega sõbraks saada.
Alati abivalmis Simo andis hunniku kangajuppe, millest otsustasin õmmelda midagi ümarat, et overdamist harjutada 😃

Midagi hakkab looma... kappõmblus ja puha 😊


Teeks ehk Marekile mütsi, aga väheke suur sai 😂


Õmbleks hoopis padja? Juba poroloongi sai välja lõigatud... Vahepeal jõudis Mauri tagasi, 
vaatas, et mida ma toimetan ning soovitas padja asemel toolile pehme polsterdusega põhja teha. Kuna meistrile vastu pole mõtet ajada ja pealekauba tundus see mõte mulle meeltmööda, siis saigi toolile selline tore pehme iste






   
Mauri vaatas siit-sealt, kiitis töö heaks ning üllatus-üllatus, arvake ära, mis mind ootas järgmisel hommikul?

Olles tööle jõudnud, suunas Simo mind õmblusmasina juurde ja ütles, et MINU tööks on raamatukogu toolidele uute põhjakatete õmblemine! Vaat siis nii 😊


















Mingil ajal monteeris Marek toolid tagasi kokku ja praeguseks on need taas raamatukogus

.